KORDUMA
KIPPUVAD
KÜSIMUSED

Mida kujutab endast Shou Sugi Bani meetodil põletatud puit?

Shou Sugi Ban on jaapani termini Yakisugi levinum variant ning tähendab põletatud puitu. Jaapani keeles tähendab Yaki tulega kuumutamist ja Sugi Jaapani seedrit. Ban on plank, antud juhul puitplank või laud. Otsetõlkes seega „põletatud seedripuu laud“.

Shou Sugi Ban sünnikohaks võib pidada Jaapanit. Nimetatud tehnikat kasutati Jaapanis puitplaadi (tavaliselt seedri) välimise kihi põletamiseks – see aitas kaitsta fassaadi ilmastiku ja putukate eest .

Meie kasutatav protsess kujutab endast puidu söestamist, jahutamist, harjamist ja viimistlemist loodusliku õliga. Vajaduse korral kaetakse puit ka tuletõkkevahendiga – näiteks ühiskondlike hoonete ja kortermajade puhul on see kohustuslik. 

Milline on põletatud puidu tänapäevane tootmise protsess?

Puidu põletamine tulega on kõige naturaalsem puidutöötlemisviis, mis kaitseb puitu ja annab esteetilise välimuse. Töötleme teie puitu aastasadu täiustatud Jaapani puidutöötlemismeetodi abil. Puidu töötlemine sel meetodil on suhteliselt lihtne protsess:

  • Puitu põletatakse tulega ja saadakse ühtlane tekstuur;
  • Eemaldatakse mustus ja väiksed põlenud osakesed;
  • Puitu pestakse veega;
  • Laudis kaetakse naturaalsete toonitud õlidega.

Kõik etapid leiavad aset ühtlase kiirusega liikuval konveirerliinil. Nii jääb pinnastruktuur, põletuse sügavus ja toon ühtlane ning Teie fassaad ei tule laiguline.

Vajaduse korral kaetakse puit ka tuletõkkevahendiga – näiteks ühiskondlike hoonete ja kortermajade puhul on see kohustuslik. 

Mis tuletõkke ainet kasutate ja millisele tuletõkke klassile see vastab?

Eritellimusel töötleme lauad Eesti tootja MULTIPRO SYSTEM OÜ vee baasil valmistatud mittetoksiline antipüreeniga “ULTRA“, mis vastab B-s1,d0 nõuetele. 

Sellisel juhul töödeldakse lauad peale põletamist/harjamist Ultraga, lastakse 3 päeva seista ning seejärelt õlitatakse / toonitakse.

Milline on põletatud puidu kasutamise ajalugu?

Arvatakse, et puidu põletamine sai alguse siis, kui Jaapani puusepad hakkasid 18. sajandil kasutama rannikualadelt leitud puuronte, mis olid kaua ulpinud soolases vees päikese käes. Triivpuit oli efektse väljanägemisega, unikaalne ning vastupidav.

Kuid kuna looduslikku triivpuitu leidus vähe ning nõudlus selliste omadustega toodete vastu oli suur, tuli leida alternatiiv. Avastati, et triivpuiduga sarnase vastupidavuse andis puidu põletamine. Tänu unikaalsele väljanägemisele võtsid Jaapani koduomanikud ja käsitöölised meetodi kiiresti omaks. Lisaks ei olnud enam tarvis näha vaeva materjali otsimisega rannast, vaid seda sai loodusest sõltumata ise toota. 

2000. aastate algul pälvis jaapanlaste leiutatud praktiline tehnika Euroopas ja Põhja-Ameerikas tegutsevate arhitektide ja disainerite tähelepanu ning põletatud puit hakkas ilmuma eritellimusel projekteeritud majade ja hoonete fassaadidele. Viimastel aastatel on sellise puidu kasutamine plahvatuslikult suurenenud samadel põhjustel, miks see omal ajal Jaapanis levima hakkas – vastupidavus, unikaalsus, loodusesõbralikkus (keemiavaba!) ning autentsus.

Millised on põletatud puidu eelised näiteks värvitud puidu ees?

– Stiilne ja pilkupüüdev, võimendatud puidutekstuur, mida värvide ja peitsidega pole võimalik saavutada. Tänapäevaste tehislike materjalide keskel mõjub see värskendavalt ja inspireerivalt.

– Peab märksa paremini vastu niiskuskahjustustele, kahjuritele, puiduseenele, UV-kiirgusele ning süttimisele.

– Tootmine on loodussõbralik: ei kasutata keemilisi ühendeid, vaid puidus sisalduva ligniini ning tselluloosi füüsikalisi ja keemilisi omadusi.

Kui kaua põletatud pinnaga puit kestab?

Oluline on siin söestatud pinna sügavus. Mida suurema sügavuseni on pind söestatud, seda kauem see vastu peab. Puidu pealmist kihti lagundavad ja söövitavad vihm, kahjurid ning UV-kiirgus. Põletatud puitpind aga on tänu suurele süsiniku- ja ligniinisisaldusele kordades vastupidavam ega allu nende lagundavale toimele.

Vahel põletatud puitu ka harjatakse, sest harjamine annab eriti efektse välimuse. Kuigi harjatud pinnal on kaitsvat ligniinikihti vähem, siis õige puidu (näiteks lehise) ja kaitseõli kasutamisel peavad sellised puittooted siiski vapralt vastu ka välitingimustes.

 

 Nagu iga puitpinna, nii ka põletatud puidu puhul aitavad regulaarne hooldus ja õlitamine säilitada kauem selle esialgset tooni, pinna ühtlust ja efektset väljanägemist. Euroopas ja Skandinaavias pole põletatud puiduga fassaadid jõudnud veel oma eluea lõpuni, sest siin lihtsalt ei ole seda meetodit veel piisavalt kaua kasutatud. Jaapanis leidub aga hulganisti näiteid Shou Sugi Bani tehnikas valmistatud laudistest, mis on kestnud tublisti üle poole sajandi.

Kuidas muudab põletamine puidu tulekindlaks?

Üks vanimaid ja tõhusamaid puidukaitsmise meetodeid tulekahju vastu on tuli ise. Nii nagu metsatulekahjude piiramiseks põletatakse ümbritsevalt maa-alalt ära kõik, mis tulele toitu pakub, nii ka siin. Puittoote välispinna põletamine muudab puidu kiude ja seega ka käitumist kuumuses.

Puit koosneb peamiselt tselluloosist ja liigniinist. Põletamisel pehmem tselluloos aurustub ning alles jääb ligniin, mis suurema tiheduse tõttu vajab süttimiseks rohkem aega ja kõrgemat temperatuuri. Tänu sellele ei süti põletatud pinnaga puit nii kergesti kui põletamata puit ning peab kahjutulele kauem vastu. Lisaks toimib põletatud puidu välimine kiht tuletõkkena. Lühidalt öeldes kõrvaldatakse põletamise käigus puidu pinnast kergesti süttiv, mädanev ning kahjuritele ja puiduseentele meelepärane tselluloos ning jäetakse alles mustaks söestunud ligniin. Selleks, et põletatud puitvooder või tara uuesti süttiks, läheb vaja märksa kõrgemat temperatuuri ja pikemat kokkupuudet leegiga.

Selle nähtuse illustreerimiseks võite meenutada, kuidas olete üritanud süüdata kustunud lõket – teadagi nõuab see märkimisväärselt rohkem vaeva ja energiat. Põhjus seisnebki tselluloosi puudumises.

Põletatud puit on arukas valik nii sise- kui välisviimistluses ning suurepärane alternatiiv puittoodetele, mida on töödeldud keskkonnale kahjulike ainetega. Samas võimaldab see tehnika üllatavalt suurt värvitoonide valikut.

Kas põletatud pinnaga lehis muutub aja jooksul hõbehalliks?

Kui pind hooldamata jätta, muutub see pruunikashalliks. Hooldamine aga aitab tuhmumist märkimisväärselt edasi lükata.

Võrrelge põletatud puidu tuhmumist tavapärase laudisega? Kui kaua püsib põletatud puitpinna värvus meie kliimas?

Hoone lõunapoolne külg kaotab efekti kiiremini kui põhjapoolne. UV-kiirgus mõjutab tooni kindlasti, ent kerge tuhmumise vastu UV toimel ei kaitse paraku ükski pinnatöötlus.

Meil on kogemusi hoonetega, mille lõunapoolne külg on viie aasta möödudes küll endiselt efektne, kuid võrreldes põhjapoolse küljega veidi rohkem pleekinud. 

Kui sageli ja kuidas tuleks põletatud puitu hooldada?

Meie puidu puhul ei tohiks / ei ole mõtet laudasid hooldada kindlasti 5 esimese aasta jooksul, sest õlitatud pinna tõttu ei imendu hooldusvahendid sisse, pigem jääb ebanaturaalselt läikima. Peale 5 aastat võib,soovi korral lauad üle käia toonitud õliga, et värskendada värvi.

Põletatud puidu hooldamine on suhteliselt lihtne, sest pinnalt ei kooru värvi, mida tuleks enne hooldust maha kraapida. Pind tuleb lihtsalt mustusest ja tolmust puhtaks pesta (näiteks survepesuriga madalal rõhul), lasta kuivada ning seejärel katta õhukese õlikihiga.

 

Hoolduseks kasutatavad tooted peavad olema läbitungivate omadustega (õlid, peitsid), ehk imenduma võimalikult sügavale puidu pinda. Mitteimenduvad pinnakatted võivad hakata hiljem maha kooruma. 

Kuidas saada näidiseid?

Võtke meiega ühendust ja me saadame Teile näidiskomplektid: info@timberry.ee

Põletatud puit näidis

Kui pikk on tarneaeg?

OIenevalt kogusest kuni 2-3 nädalat. 

Kui Sul tekkis veel küsimusi, kirjuta meile:

    Please prove you are human by selecting the Star.