Inimesed hingavad CO2 välja ja puud hingavad CO2 sisse – üks esimesi fakte, mida lapsed süsiniku ringlusest õpivad, on ilmselt ka üks peamistest põhjustest, miks puud on süsiniku sidumise debattidel kesksel kohal. Tuhanded ettevõtted on enda missiooniks võtnud puude istutamise eesmärgiga peatada kliima soojenemine – kas sellel on ka tõepõhi all või näeb kuldset labidat käes hoidev president lihtsalt fotol äge välja?
Kuidas puud mõjutavad meie kliimat?
Puud mõjutavad meie kliimat mitmel viisil. Esiteks neelavad nad kasvades atmosfäärist süsinikdioksiidi (CO2), mis aitab leevendada kasvuhooneefekti ja leevendada kliimamuutusi. Lisaks vabastavad õhku ka veeauru, mida nimetatakse transpiratsiooniks ning millel on keskkonnale jahutav mõju, aidates kaasa ka pilvede moodustamisele.
Linnades pakuvad puud varju ning blokeerivad tuult, mis aitab reguleerida ala temperatuuri ja mikrokliimat.
Kui mitu puud oleks vaja istutada, et päästa maailm kliima soojenemisest?
Raske on täpselt hinnata, kui palju puid oleks vaja istutada, kuna see sõltub mitmesugustest teguritest, näiteks istutatavate puude tüübist, asukohast, kuhu need istutatakse ning kui palju aega kulub hetkeni kui nad on võimelised süsinikku eraldama. Mõnede hinnangute kohaselt oleks vaja istutada vähemalt miljard puud, et globaalseid temperatuure märkimisväärselt mõjutada.
2015. aasta uuringu hinnangul kulub 10 aasta pikkuse süsinikdioksiidi heitkoguste tühistamiseks umbes 1,2 triljonit (tuhat miljardit, st. 1012 ) puud ehk umbes 150 puud inimese kohta.
Kokku on maailmas hinnanguliselt 3,04 triljonit puud, neist umbes 1,3 triljonit asuvad troopilistes ja lähistroopilistes metsades, 0,74 triljonit on põhjapoolkera boreaalne mets (taiga) ning 0,66 asub parasvöötme piirkondades.
Iga aasta võetakse maha üle 15 miljardi puu, inimtsivilisatsiooni algusest on “kaduma” läinud umbes 46% metsadest.
Mitu puud kulub maja ehituseks?
Täpset numbrit on muidugi raske arvutada, kuna kõik sõltub maja suurusest, arhitektuurist ning kasutatavatest materjalidest.
Ehk annab üldpildi teadmine, et näiteks üks puu läbimõõduga 50 cm ja 12m kasuliku pikkusega toodab umbes 79 jooksvat meetrit lauda.
USAs on näiteks keskmine eramaja 2,491 ruut jalga (ca230m²), ning selle ehituseks kulub 8billiontrees.org kohaselt 117 – 127 puud.
Euroopas majad nii suured enamasti ei ole ning jäävad pigem ca 120 m² kanti, ehk puitkarkassiga maja ehituseks kulub hinnanguliselt ligikaudu ca 40 – 50 küpset puud, kui arvestada, et sarikad ja seinad on tehtud puidust.
Samas puud kasvavad üsna kaua.
1 hektaril lageraielangil kasvab keskmiselt 600 puud ning harvesteril kulub selle maha võtmiseks umbes poolteist päeva, tagasi kasvamiseks aga kulub 30 – 130 aastat, sõltuvalt mulla viljakusest ja puuliigist.
Seadusega lubatud raievanus haavikutel on nt. 30–50 aastat, kaasikutel, sanglepikutel 60–80 aastat, kuusikutel 80–120 aastat, männikutel 90–160 aastat. Mänd on raieküps siis, kui tema tüve läbimõõt on umbes nii suur kui on A4 paberilehe pikem külg (28 cm).
Riigimetsast raiutakse lageraiet igal aastal ligikaudu 1% pindalast. Lagedaks raiutakse mets, mis on saanud raieküpseks.